AR

BE

BG

BN

BS

CA

CS

DE

EL

EM

EN

EO

ES

ET

FA

FI

FR

HE

HR

HU

ID

IT

JA

KA

KN

KO

LT

LV

MR

NL

NN

PA

PL

PT

PX

RO

RU

SK

SR

SV

UK

VI

ZH

Rääkides iseendaga

Kui keegi räägib iseendaga, üeavad kuuljad seda kummaliseks. Aga ometi peaaegu igaüks meist räägib regulaarselt iseendaga. Psühholoogide hinnangul teeb seda 95 protsenti täiskasvanutest. Mängides räägivad lapsed endaga peaaegu alati. Endaga vesltemine on täiesti normaalne. See on lihtsalt suhtluse erivorm. Aegajalt endaga rääkimisel on palju eeliseid! Seda sellepärast, et kõne abil korrastame oma mõtteid. Iseendaga rääkides vallandu meie sisemine hääl. Võib ka öelda, et see tähendab valjusti mõtlemist. Hajameelsed inimesed räägivad iseendaga eriti sageli. Nende puhul on üks aju piirkond passiivsem. Seetõttu nad vähem organiseeritud. Endaga rääkides aitavad nad end olema rohkem metoodilised. Vestlused iseendaga aitavad meil ka otsuseid teha. Nad on ka suurepäraseks stressi maandajaks. Vestlused endaga aitavad keskenduda ja teevad sind produktiivsemaks. Sest mõtete välja ütlemine võtab rohkem aega kui nende mõtlemine. Rääkides oleme oma mõtetest rohkem teadlikud. Me lahendame keerulisi ülesandeid paremini, kui selle käigus endaga räägime. Seda on tõestanud erinevate katsed. Endaga rääkides saame me endale sisendada ka julgust. Paljud sportlased räägivad iseendaga, et ennast motiveerida. Kahjuks räägime me tavaliselt endaga just halbades olukordades. Seetõttu peaks alati püüdma olla positiivne. Ja alati tasub läbi mõelda, mida me soovime. Sel moel saame me oma tegusid positiivselt mõjutada. Kuid kahjuks toimib see vaid siis, kui jääme reaalsuse piiridesse!

text before next text

© Copyright Goethe Verlag GmbH 2018. All rights reserved.