egypt
AR
belarus
BE
bulgaria
BG
bangladesh
BN
bosnia
BS
spain
CA
czech_republic
CS
germany
DE
greece
EL
usa
EM
great_britain
EN
esperanto
EO
spain
ES
estonia
ET
iran
FA
finnland
FI
france
FR
israel
HE
croatia
HR
hungary
HU
indonesia
ID
italy
IT
japan
JA
georgia
KA
india
KN
south_korea
KO
lithuania
LT
latvia
LV
india
MR
netherlands
NL
norway
NN
india
PA
poland
PL
portugal
PT
brazil
PX
romania
RO
russia
RU
slovakia
SK
serbia
SR
sweden
SV
ukraine
UK
vietnam
VI
china
ZH

Emakeel? Isakeel.

Kellelt sina lapsena keelt õppisid? Kindlasti vastad, et emalt. Enamik inimesi maailmas arvavad nii. Sõna emakeel esineb peaaegu kõigil rahvastel. See sõna on tuttav nii inglastele kui hiinlastele. Võibolla seepärast, et ema veedab lastega kõige rohkem aega. Kuid viimased uuringud on andnud teistsugused tulemused. Väidetavalt on meie keel suuresti meie isade keel. Teadlased uurisid seguhõimude geneetilist materjali ja keeli. Sellistes hõimudes olid vanemad pärit erinevatest kultuuridest. Need hõimud said alguse tuhandeid aastaid tagasi. Põhjuseks olid suured rändevood. Nende seguhõimude geneetilist materjali uuriti geenianalüüsi teel. Seejärel võrreldi tulemusi hõimu keelega. Enamik hõime kõnelevad oma esiisade keelt. See tähendab, et riigi keel pärineb Y-kromosoomist. Niisiis tõid mehed oma keele võõrale maale kaasa. Naised aga võtsid omaks meeste toodud uue keele . Aga ka tänapäeval on meie esiisadel meie keelele suur mõju. Sest beebid keskenduvad õppimisel isa keelele. Isad räägivad oma lastega tunduvalt vähem kui emad. Meeste lauseehitus on ka lihtsam kui naistel. Seetõttu sobib isa keel väikelapsele paremini. See ei kurna neid ja on lihtsamini õpitav. Sellepärast lapsed eelistavad rääkimisel imiteerida pigem isa, mitte ema. Hiljem aga hakkab ema sõnavara lapse keelt kujundama. Sel moel mõjutavad meie keelt nii emad kui ka isad. Niisiis peaks oma keelt kutsuma hoopis vanemate keeleks!

text before next text

© Copyright Goethe Verlag GmbH 2015. All rights reserved.