egypt
AR
belarus
BE
bulgaria
BG
bangladesh
BN
bosnia
BS
spain
CA
czech_republic
CS
germany
DE
greece
EL
usa
EM
great_britain
EN
esperanto
EO
spain
ES
estonia
ET
iran
FA
finnland
FI
france
FR
israel
HE
croatia
HR
hungary
HU
indonesia
ID
italy
IT
japan
JA
georgia
KA
india
KN
south_korea
KO
lithuania
LT
latvia
LV
india
MR
netherlands
NL
norway
NN
india
PA
poland
PL
portugal
PT
brazil
PX
romania
RO
russia
RU
slovakia
SK
serbia
SR
sweden
SV
ukraine
UK
vietnam
VI
china
ZH

Meedia ja keel

Meie keelt mõjutab ka meedia. Eriti suurt rolli mängib uue meedia mõju. Lühisõnumid, e-post ja jututoad on loonud täiesti uue keele. Muidugi on antud keel igas riigis erinev. Samas võib teatud omadusi leida siiski kõigis meediakeeltes. Ennekõike on meile kui kasutajatele oluline kiirus. Kuigi me kirjutame, tahame me luua vahetut suhtlust. Tähendab, me tahame vahetada teavet võimalikult kiiresti. Nii me simuleerime tegelikku vestlust. Nii on meie keel omandanud verbaalse B388 Sõnad või laused on sageli lühendatud. Tavaliselt ei pöörata tähelepanu grammatika ja kirjavahemärkide reeglitele. Õigekiri on vabam ja eessõnu ei kasutata. Meediakeeles väljendatakse tundeid harva. Selle asemel eelistame me kasutada nn emotikone. Need on sümbolid, mis näitavad, mida me hetkel tunneme. Samuti on olemas sõnumite saatmiseks erinevad koodid ja vestluste pidamiseks vastav släng. Meediakeel on seega väga taandatud keel. Kuid kõik (kasutajad) kasutavad seda sarnaselt. Uuringud näitavad, et haridus või intellekt seda ei mõjuta. Noorukitele meeldib eriti palju meediakeelt kasutada. Seepärast arvavad kriitikud, et meie keel on ohus. Teadusmaailmas ei nähta antud nähtust nii pessimistlikult. Sest lapsed suudavad eristada, millal ja kuidas nad kirjutama peavad. Spetsialistid usuvad, et uue meedia keelel on isegi eeliseid. See võib kaasa aidata laste keeleoskusele ja loomingulisusele. Lisaks kijrjutatakse täna rohkem – mitte kirju, vaid meile! Me oleme sellega rahul!

text before next text

© Copyright Goethe Verlag GmbH 2015. All rights reserved.